Postitused

Õpiobjektid ja repositooriumid

  Oma artikli valikul lähtusin sellest, et kindlasti tuleb võtta kõige värskem materjal. Maailm muutub kiiresti ning uut teavet tuleb juurde. Seega osutus valituks artikkel Põldoja & Laanpere 2020. Minu valitud artiklis on ülevaade kõikvõimalikest Eestis kasutatavatest avatud õppematerjalidest. Juttu on paljudest õppetegevusega seotud infosüsteemidest. 2014. aastal tehtud analüüsi tulemusel olevat hariduse infosüsteeme kokku üle 300, tundub ikka tõsiselt suur arv. Isiklikult arvan, et nii väikse riigi kohta nagu Eesti on see lubamatult suur arv. Välja on toodud järgnevad infosüsteemid: e-Koolikott, olen vaadanud, midagi leiab sealt KAE kool, väga vähe materjali EIS, seal on päris asjalikku avalikku materjali küll HITSA Moodle, nüüd on see HTM Moodle, seal on häid kursuseid ja palju võimalusi eKool ja Stuudium, ilma nendeta on keeruline, kusagil peab ju õppeinfot hoidma LePress, Dippler, EduFeedr, nendega peaks põhjalikumalt tutvuma Leplanner, sai eelmine aasta proovitud, täitsa huv

9. detsember

 Kaardimäng ja algoritmid. Huvitav ülesanne, samas olid kaardid väga erinevalt segatud, seega ei andnud see ülesanne päris täpset pilti, kes millise algoritmi leidis. Kohati olid kaardid väga järjest. Raalmõtlemine, uus ainekava järgi võiks olla see informaatika aine põhiülesanne. Konstruktid-asjad, mida päriselt pole, aga neid oleks vaja mõõta. Pikalt oli juttu, miks projektõpe on hea. Pean sellega nõustuma, ehk õpilastel oleks huvitavam. Aga arvatavasti viib see meid üldise teadmiste taseme languseni. Pedagoogika on kunst, kindlasti on tuleb olla üsna paindlik ja erinevatele õpilastele läheneda erinevate nurkade alt.  Et mida kursusest sain, kindlasti uusi tutvusi. Õppejõu loengud olid huvitavad ja ka ülesanded pakkusid piisavalt väljakutset. 

3. detsember

 Tänane kohtumine oli eriti lühike, 45. minutit. Õppejõud rääkis plaanidest ja kodutöödest. Uut infot seekord ei tulnud. Jäi kokkulepe,  et järgmisel kohtumisel tõmmatakse õppeaine teema kokku. Ja veel sain teada, et Cum Laude on mõttetu.

19. november

 Raalmõtlemine, raalmõtlemine, raalmõtlemine. Mulle tundub, et parim vahend inimesi mõtlema õpetada on siiski matemaatika. Aga mul ei pruugi olla õigus. Üldse tundub mulle, et ma kuidagi olen vahest liiga konservatiivne, samas uued asjad mulle kindlasti ka meeldivad.  Jälle tabasin end mõttelt, et tore oleks ikka auditooriumis olla, aga see sõitmine... Lõimingu teemat lahati põhjalikumalt, pikalt oli juttu digiloovtööst. Natuke on see kodutööde asi mikrokraadikate jaoks segane.

22. oktoober

 Tänases veebiloengus sain kinnitust sellele, et mulle meeldivad tunnid auditooriumis rohkem kui veebikohtumised. Aga veebikohtumisel on omad plussid, nimelt ei pea üle kahesaja kilomeetri sõitma. Sai tutvutud mõistekaardi tegemise koha Cmap Cloudiga. Mulle see keskkond täitsa meeldis, kuid see nõuab natuke harjumist.  Põhjalikult oli juttu tunnikavadest. Sain kinnitust sellele, et kui oled juba mõnda aega õpetanud, siis tunnikava eelevalt minut-minutilt polegi oluline. Tutvusin Leplanneri teenusega, tundus päris asjalik. Eriti meeldis, et on ka teiste tehtud tunde näha. 

Leedu riigi põhikooli tasemel informaatika õpetamine ja selle võrdlus Eestiga.

Blogipostitus on koostatud kooliinformaatika mikrokraadi grupi liikmete Jane Üksiku ja Andrus Veinbergi poolt. Lühike ülevaade Leedu riigist: Pindala:  65286  km2  Pealinn: Vilnius President: Gitanas Nausėda Peaminister: Ingrida Šimonytė Töötuse määr: 5,9% Riigikeel: Leedu keel Ühine riigipiir on Leedul Valgevene, Läti, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Elanike arv: 2 867 777(oktoober 2023https://osp.stat.gov.lt/,)  84,6% elanikest on leedulased, 6,2% elanikest poolakad, 5% venelased.     Linnades elab 68,2% elanikest ja maal elab 31,8% elanikest.   (Britannica, 2023) Lühike ülevaade haridussüsteemist: Leedus on kohustusliku hariduse periood  vanuses 6 kuni 16 eluaastat.  Haridussüsteem on jaotatud järgnevalt: Eelharidus(vanus 5-6 aastat), pole kohustuslik Alusharidus(vanus 6-7 aastat), ettevalmistus kooliks, pole kohustuslik Algharidus (vanus 6-11),kestab 4 aastat, kohustuslik Põhiharidus(vanus 10-17), kestab 6 aastat, kohustuslik ja koosneb kahest osast 4 aastat 5.-8. klass ja

Teine nädalavahetus

 Loengus oli üsna pikalt juttu erinevate riikide informaatika õpetamisest. Nimelt andis õppejõud nõu, kuidas ja mida vastavate riikide puhul silmas pidada. Saime soovituse, et Leedu puhul jälgida isikut nimega Valentina Dagiene.  Väga huvitav info oli see, et ringiõpetajal ei pea magistikraadi olema. Lisaks oli juttu ainekava, mille teeb õpetaja, koostamisest.   Lihtsustatult võiks asja jaotada kolmeks:  Eesmärgid Sisu ehk teemad Kuidas asi ära teha Kirja ka hindamine ning ülesandeid sinna panna pole vaja. Loengust kuvas läbi, et raalmõtlemise(kummaline nimetus) õpetamine läbi programmeerimise võiks olla imeravim, mis Eesti koolide informaatika Euroopa tippu viib. Jätan endale õiguse selles kahelda, aga mine tea, ehk oleks see abiks. Tänapäeva kaasava hariduse kontekstis on see üsna keeruline.