Postitused

Testi koostamine

Kujutis
Mulle meeldivad need ülesanded, kus saab "käed küljes" toimetada. Testi loomine TAO testing keskkonnas on just üks sellistest. Hakatuseks vaatasin lihtsalt selles keskkonnas natuke ringi. Pakutakse suhteliselt laia erinevate keelte tuge. Olemas on näiteks leedu keele tugi, aga eesti, läti ja soome keelt ei pakuta. TAO testing tundub esmapilgul olevat üsna lihtne ja käepärane. Katsetasin erinevaid malle ja testi jätsin 5 eri tüüpi küsimust: Associate-ühenda õiged vastused Choice-vali õige vastus Extendedtext- kirjuta konkreetne vastus Gapmatch- pane lünka õige sõna Slider- vali numbrite vahemikust õige väärtus Keskkond tundus üsna aeglane, kuna peale iga itemi tegemist katsetasin ka asja toimimist. Muide, alguses panin kõik erinevat tüüpi küsimused ühte itemisse ja asi toimis ka, aga siis oli eelvaate saamine eriti aeglane. Igaks juhuks panin kõik eraldi, kuna loengus nagu mainiti seda, et võiks eraldi olla. Gapmatchi puhul ei saanud kohe aru kuidas asi toimima peab ja vaata

Õppevideo

H5P jaoks olin kasutanud 6. klassi Vana-Kreeka jumalate teemat. Hansu lahkel loal jätkasin sama teemaga ja tõin mängu tehisintellektil põhinevad juturobotid. Õpilane näeb, et on olemas erinevaid juturoboteid ja võib kasutada neid teema õppimiseks. Õppevideo salvestamisel oli esimene probleem see, et minu arvuti hakkab videotöötluse jaoks viletsaks jääma. Nimelt keeldus programm nimega ActivePresenter minuga koostööst. Samas Zoomiga toimis ekraanisalvestus päris kenasti ning sain oma salvestused tehtud. Video lõikasin kokku Shotcutiga, mis oli üks üsna käepärane programm. Kogu selle video tegemine võttis üsna kõvasti aega, aga andis mulle kena kogemuse. Ilmselgelt peab video tegemisel olema korralik stsenaarium ning soovitavalt mõningad eelnevad kogemused. Link videole -  https://youtu.be/dcSETQQMBBo Sisuloome link -  https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/22609

Digitaalse õppevara kvaliteet

Kursuse teiseks ja viimaseks teoreetiliseks lugemisülesandeks on valida üks artikkel seitsmest digitaalse õppevara kvaliteedi teemal ning teha selle põhjal blogipostitus. Nagu ka esimese teoreetilise ülesande puhul valisin ka nüüd ühe uuema artikli, milleks on Elias et al. (2020). See artikkel keskendub avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamisele. Üldiselt mulle tasuta õppematerjalid ehk avatud õppematerjalid meeldivad. Ressurss on üldjuhul kõigil piiratud ning kuskilt ju peab kokku hoidma. Põhiline probleem nende puhul on ka minu arvates on see , et sageli võib nende kvaliteedi suhtes tekkida kahtlusi. See artikkel käsitleb kahte uurimisküsimust:  1. Kuidas hinnata kvaliteeti avatud õppematerjalides?  2. Kuidas seda hindamist kasutada avatud õppematerjalide autorite juhendamiseks? Artiklis rõhutatakse avatud õppematerjalide kvaliteedi hindamise olulisust. Autorid pakuvad välja hulga hindamiskriteeriume, mida võiks avatud õppematerjalide tegemisel rakendada kvaliteedi hindamisek

H5P katsetused

H5P ülesande  lahendamiseks valisin mallidest viktoriini , ristsõna ja sõnaotsingu , kuna minule on alati meeldinud kõikvõimalikud nuputamisülesanded. Need aitavad parimal viisil teadmisi kinnistada. Teemaks on 6. klassi ajaloo Vana-Kreeka usundi osas olevate jumalate nimed. Nimed on keerulised ja ei jää hästi meelde. Antud õppematerjal aitab nimed paremini selgeks saada.  Materjalid on saadaval ka e-koolikotis .

Õpiobjektid ja repositooriumid

Oma artikli valikul lähtusin sellest, et kindlasti tuleb võtta kõige värskem materjal. Maailm muutub kiiresti ning uut teavet tuleb juurde. Seega osutus valituks artikkel Põldoja & Laanpere 2020. Minu valitud artiklis on ülevaade kõikvõimalikest Eestis kasutatavatest avatud õppematerjalidest. Juttu on paljudest õppetegevusega seotud infosüsteemidest. 2014. aastal tehtud analüüsi tulemusel olevat hariduse infosüsteeme kokku üle 300, tundub ikka tõsiselt suur arv. Isiklikult arvan, et nii väikse riigi kohta nagu Eesti on see lubamatult suur arv. Välja on toodud järgnevad infosüsteemid: e-Koolikott, olen vaadanud, midagi leiab sealt KAE kool, väga vähe materjali EIS, seal on päris asjalikku avalikku materjali küll HITSA Moodle, nüüd on see HTM Moodle, seal on häid kursuseid ja palju võimalusi eKool ja Stuudium, ilma nendeta on keeruline, kusagil peab ju õppeinfot hoidma LePress, Dippler, EduFeedr, nendega peaks põhjalikumalt tutvuma Leplanner, sai eelmine aasta proovitud, täitsa huvit

9. detsember

 Kaardimäng ja algoritmid. Huvitav ülesanne, samas olid kaardid väga erinevalt segatud, seega ei andnud see ülesanne päris täpset pilti, kes millise algoritmi leidis. Kohati olid kaardid väga järjest. Raalmõtlemine, uus ainekava järgi võiks olla see informaatika aine põhiülesanne. Konstruktid-asjad, mida päriselt pole, aga neid oleks vaja mõõta. Pikalt oli juttu, miks projektõpe on hea. Pean sellega nõustuma, ehk õpilastel oleks huvitavam. Aga arvatavasti viib see meid üldise teadmiste taseme languseni. Pedagoogika on kunst, kindlasti on tuleb olla üsna paindlik ja erinevatele õpilastele läheneda erinevate nurkade alt.  Et mida kursusest sain, kindlasti uusi tutvusi. Õppejõu loengud olid huvitavad ja ka ülesanded pakkusid piisavalt väljakutset. 

3. detsember

 Tänane kohtumine oli eriti lühike, 45. minutit. Õppejõud rääkis plaanidest ja kodutöödest. Uut infot seekord ei tulnud. Jäi kokkulepe,  et järgmisel kohtumisel tõmmatakse õppeaine teema kokku. Ja veel sain teada, et Cum Laude on mõttetu.